mai
18

TEST: D-Link DIR-412 3G ruuter

Kuna kuutasulise mobiilse interneti alamkiirused on tõusnud  kiirusteni 1,5 – 2,0 Mbit/s, mis kustutab kenasti enamike majapidamiste internetinälja ning hinnad on taskukohased, võid ühel hetkel hakata mõtlema selle jagamise ja olemasoleva internetiühenduse väljavahetamise võimalustele.

Selleks on suures plaanis kaks võimalust:
a) jagad ühenduse edasi sellest arvutist, kuhu on ühendatud mobiilse interneti modem, kasutades selleks LAN (juhtmega) või WiFi (juhtmevaba) võrgukaarti.

b) soetad spetsiaalse 3G ruuteriArvutist mobiilse interneti edasi jagamine on ennast tõestanud üllatavalt stabiilse ja töökindlana, seda muidugi juhul, kui Sinu sideoperaatori teenus seda samuti on.

Seekordses testis huvitab meid, kas turul pakutavad 3G ruuterid suudavad pakkuda samasugust kvaliteeti ja töökindlust. Vaatleme ja testime seadet nimega D-Lnik DIR-412, mille hind on orienteeruvalt ~45 €.

Seade on stiilse välimusega ja ülimalt kompaktne. Administreerimise veebiliideses liikumine on harjumatult kiire, kuna ruuter reageerib igale valikule koheselt. Menüüd on loogilise ülesehitusega, mistõttu pole vajalik mitmekordne menüüde “läbi kammimine”, et leida mõnda tavakasutajale ära peidetud funktsiooni. Ruuteri tagaosas on lüliti, mis võimaldab seadet kasutada ka tavalise WiFi ruuterina. Kuna LAN pesasid on seadmel ainult üks, siis sellisel juhul töötab antud pesa WLAN režiimil ehk interneti sisendpesana ja väljajagatav internet on ainult WiFi-t toetavatele seadmetele. Samas kui on soov ruuteri külge ühendatud 3G modemi kaudu internet jagada mitmele kaabliühenduses kohtvõrgus asuvale seadmele, saab ruuteri külge ühendada suvalise töökindla switchi.

Esimesed 3 päeva. Huawei E1752 netipulga võtab D-Link DIR-412 ruuter probleemideta omaks. Veel paar sammu ja seadistust ning Elisa Mint Light teenus ongi aktiivne. Nüüd veel mõni hetk, et seadistada WiFi turvalisus ja kohtvõrgu seaded.

Alguses tundub ruuter töötavat probleemideta, www.ruuter.ee kiirusetest näitab paketijärgset kiirust ja kolmes erinevas laptopis on internet samaaegselt täiesti toimiv. Kõikides arvutites on Windows 7 operatsioonisüsteem.

Mõne tunni möödudes on ühel testis osaleval arvutil võrguühendus piiratud (Limited Connection), samas teistel arvutitel pole internet katkenud. Netipulga 3G signaal pole katkenud. Ühendus taastub paari minuti jooksul või WiFi võrgukaardi sisse/välja lülitades. Mõne aja pärast kordub kõik uuesti ja tekib kahtlus, et probleem võib olla arvutipõhine, kuna teistes seadmetes internet pole katkenud. Kahtluse välistamiseks saab katkeva internetiga arvuti värske op.süsteemi koos draiverite ja turvauuendustega (tarkvara täishooldus).

Hooldatud arvuti töötab kenasti ja internet ei katke esialgu, selle asemel hakkab samamoodi “tembutama” teine testis osalev arvuti. Hakkab tunduma, et ka teine laptop vajaks hooldust, kuid sel hetkel kaotab uuesti võrgu ka just hooldatud arvuti. Pingimise test näitab, et välisvõrk ja kohtvõrk kaovad ära samaaegselt. Kõik hakkab viitama ruuterile.

Neljas päev. Ruuteri võrgusätteid saab muudetud iga paari tunni pärast 12-ne tunni jooksul. Katkemisi on iga seadistuse järgselt harvemini, kohtvõrk jääb püsima, kuid tundub, et ruuteri tarkvara ei suuda hoida ja edastada DNS serverite andmeid, sest numbrite pihta välisvõrku pingimine nüüd töötab.

Viies päev. Leian konfiguratsiooni, mis töötab lõpuks tõrgeteta ja töökindlalt kõikides arvutites. Ping test  näitab 4-5 tunnise sise- ja välisvõrgu pingimisel paketikaoks 0%. Probleemid taastuvad, kui ruuter vooluvõrgust välja võtta ja uuesti tagasi lülitada.

Kuues päev. Kuna ükski seadistus pole  olnud lõpuni töökindel, proovime dd-wrt.com alternatiivtarkvara. D-Link DIR-412 ruuter on toetatud seadmete nimekirjas, seadmele on võimalik alla laadida tarkvara, mis on mõeldud D-Link DIR-300 ruuterile. Seda seetõttu, et mõlemas ruuteris on kasutatud sama kiibistiku kivi. Reaalsuses selgub aga, et dd-wrt tarkvaras ei ole ole 3G modemite tuge, seega saab ruuterit kasutada ainult WiFi ruuterina.

Seitsmes päev. Originaaltarkvara taastamine polegi nii lihtne. Esmalt seetõttu, et dd-wrt tarkvara loojad ei anna selle kohta mingisuguseid juhiseid või siis väidavad, et see on üldse ilmvõimatu. Teisalt aga on D-Link originaalfirmware-i raske leida. Lõpuks leiame siiski nii võimaluse kui firmware-i ja taastame esialgse tarkvara.

Kaheksas ja üheksas päev. Pärast mõningast seadistuse kohendamist ja funktsioonide välja lülitamist on ruuter töötanud katkemata.

Kümnes päev. Ruuter töötab nüüdse seadistusega ka pärast voolukatkestusi/vooluresetti.

Mida peaks D-Link DIR-412 ruuteri seadistamisel silmas pidama?

1. 3G seadistus tuleks teha manuaalselt. Automatne seadistus lülitada välja. Uuri oma mobiilse interneti operaatorilt vajalik seadistus.

2. WiFi seadistamisel lülita automaatne kanali valimine välja, skänneeri ümbritsevaid võrke ja pane ruuter tööle mittehõivatud kanalil.

3. Lülita sisse WMM funktsioon ja kasuta WPA/WPA2 turvalisust ja AUTO TKIP/AES PSK krüpteeringut.

4. Lülita sisse tulemüür.

5. Olenevalt oma elukoha suurusest, seadista WiFi leviala tugevus. Kui elad ühetoalises korteris ja viibid internetti kasutades pidevalt samas ruumis, piisab täiesti 12,5%-lisest leviala tugevusest. 2-3 toalise korteri katab ära 25%-line leviala tugevus jne. Leviala tugevuse seadistus on väga kasulik funktsioon, et Sinu ruuter ei hakkaks naabrite WiFi ruuteriga sama sageduse pärast võistlema või, et Sinu WiFi leviala poleks paljudele naabritele lihtsalt leitav ja/või pealtkuulatav.

6. Lülita ruuter n sageduselt välja ja kasuta b/g sagedust. N sageduse välja lülitamine on üks põhilisi pudelikaelu antud ruuteri stabiilsuse saavutamisel.

7. Lülta sisse MAC filter ja luba ainult autoriseeritud kasutajatel internetti kasutada. See funktsioon on heaks abiks ka sellisel juhul, kui Sinu turvakood on kogemata kõrvalistele isikutle “lekkinud”.

8. Lülita välja WAN Ping response, et Sinu ruuter poleks välivõrgust lihtsalt avastatav ja mõjutatav.

9 Lülita sisse funktsioonid Enable Multicast Streams ja Wireless Enchanced mode, et näiteks Youtubest allalaetava meedia katkestusteta vaatamine oleks toetatud.

10. Soovitatav, kuid mitte kohustuslik, on kellaaja õigeks märkimine. Mõnel juhul võib tekkida ruuteri valest kellaajast täiendavaid häireid, kuid mitte alati.

11. Vaheta ära ja jäta meelde ruuterisse sisselogimiseks vajalik kasutajanimi ning parool.

Kokkuvõte

Üsna sageli ütleb müügimees arvutisalongis, et ruuteri seadistamine on imelihtne, põhimõtteliselt võtad karbist välja ja kohe töötabki. Mitte, et selline väide mingilgi juhul paika võiks pidada, kuid antud ruuteri puhul see kohe kindlasti nii ei ole. Ruuteri saab stabiilselt tööle väga hoolikalt läbimõeldud seadistusega ning tõenäoliselt jääb kodukasutaja selle teostamisel hätta. Siinkohal võib vajadusel Telepartner ulatada oma tasulise abikäe.

dets
13

Kuidas valida netipulka?

Võttes appi oma piiramatu fantaasia, kujutame nüüd ette, et Sa said eelmisest postitusest teemal “Kogu tõde mobiilsest internetist” innustust ja läksidki endale M-internetti soetama. Mõtled, et ah mis seal ikka, Telepartner ütles, et Elisa on parim, võtan  netipulga ja tarbin mõnuga…

Kui see vaid oleks nii. Reaalsus on paraku midagi muud. Kui Sa valid Elisa kõige soodsama M-interneti paketi, milleks käesoleval ajahetkel on “Mint Light”, saad Sa üsna suure tõenäosusega kaasa mõne odava seadme firmalt ZTE, mis on oma töökindlusetust näidanud üles ka Eesti Energia “kõupulgana”. See tähendab omakorda seda, et lubatud maksimumkiiruseid ei ole põhjust ka oma optimistlikemais unelmais loota, kuna ZTE seadmete näol on enamjaolt tegemist täieliku tehnilise praagiga. Umbes samamoodi, nagu mõned aastad tagasi olid ka enamus firma D-Link tooted, mis käesoleval ajahetkel näitavad siiski üles juba parenemisemärke.

Olles mõni aeg tagasi samuti lummatud mobiilse interneti võludest, soovitasime seda teenust proovida ka oma klientidel. Pikapeale hakkas laekuma tagasisidet, et teenus ei toimi absoluutselt või on üliaeglane. Tegime lihtsa testi. Tõstsime ZTE seadmes olnud sim-kaardi Huawei netipulka ja teenus töötas nagu lubatud. Isegi kui Sa sellise asja ära jagad, siis Elisa teenindusse ei ole mõtet selleteemalise avastusega minna. Tõenäoliselt nad ei usu Sind või vastavad Sulle ründavalt: “Vaidlema tulite siia või?” Seetõttu soovitamegi Teil mitte tagantjärele tark olla, vaid teha juba eos õiged valikud.

Hea ja suhteliselt soodne netipulk on näiteks Huawei E1752, mille maksimaalne allalaadimiskiirus on 7,2 Mbit/s. See tähendab omakorda seda, et heas 3,5G levialas saad kindlasti oma lubatud kiiruse 2 Mbit/s kätte ja juhul, kui tulevikus peaks operaator kiirusepakette suurendama või kolite omal algatusel kiiremasse paketti üle, on võimalik paberite järgi kasutada vähemalt 7,2 Mbit/s kiirust. Reaalne kiirus muidugi nii suur ei ole, kuna iga sideseanss koosneb lisaks kasutajapoolsetele andmeliigutamisvoogudele ka teenusepakkuja kontrollpakettidest, mis tarbivad teatud osa kavalalt välja reklaamitud andmesidekiirusest ära.

Kui lähete netipulka valima, siis eelistage pigem Huawei tooteid. Ei saa väita, et mõni muu netipulk absoluutselt ei tööta, kuid kui soovite minna kindla peale välja, siis see toode õigustab ennast igati. Uurige tehnilisi andmeid ja analüüsige ning võrrelge neid oma vajadustega. Alles seejärel sooritage liitumine või ost.

Kõik head ja halvad kogemused on oodatud ka käesoleva artikli kommentaariumisse.

dets
13

Kogu tõde mobiilsest internetist

Mobiilne internet on õhu kaudu leviv internetiteenus, mille kasutamine ei sõltu kindlast asukohast ega aadressist. See tähendab, et kõikjal, kus on teenusepakkuja leviala, saab kasutada internetti ja seda mitte ainult mobiiltelefonis vaid ka arvutis.

Eestis pakuvad mobiilse interneti teenust järgmised ettevõtted:

  • Elisa Eesti AS
  • EMT AS
  • Tele2 Eesti AS
  • Eesti Energia AS

Antud järjekorra koostas Telepartner arvestades hinna, kiiruse ja kvaliteedi ehk levi suhet kõigi nelja operaatori puhul. Kui kaalud mobiilse internetiga liitumist ja soovid kokku hoida aja- ja närvikulu, soovitame teha seda just eelnimetatud järjekorras. Võrreldud on operaatorite miinimumpakette. Suuremaid pakette Telepartner tellida ei soovita, kuna tihti ei suuda operaatorid tagada ka miinimumpaketis lubatud kiiruseid.

Kui järjestada operaatorid klienditeenindukultuuri järjekorras, siis oleks pilt veidi teistsugune:

  • Tele2
  • EMT
  • Elisa
  • Eesti Energia

Seega vaatamata kesisele klienditeenindusele on Elisal parim hinna ja kvaliteedi suhe.

.

Plussid ja miinused (Elisa)

+ Reaalselt piiramatu andmeedastusmaht
+ Kõige parem kiirus (2 Mbit/s)
+ Hea levi
+ Kõige soodsam kuutasu kiirusega võrreldes (6,33 €)

- Klienditeenindus on pikaldane ja e-posti teel saab küsimustele vastuse kahe nädala jooksul. Telefoni teel saad küll klienditeenindaja kätte, kuid probleemi olemasolu puhul saab spetsialist aega tagasi helistada taas kahe nädala jooksul. Õnneks teenused siiski 90% ajast toimivad laitmatult.
- Klienditeenindusse helistamine on mobiilse interneti sim-kaardiga tasuline, sealjuures küsitakse tavaliste kõnepakettidehindadega võrreldes mitmekordset tasu – lausa 0,16 €/ minut.

.

Plussid ja miinused (EMT)

+ Kõige parem levi,
+ Suhteliselt hea lubatud kiirus (1,5 Mbit/s), kuid näiteks tv3play.ee kasutamise jaoks jääb sellest väheks. Samas e-posti ja kodulehed avab kiirelt.

- Teenus on tegelikult mahupiiranguga (vajab täpsustamist), EMT kodulehel sõna piiramatu* on operaatoripoolne vale, kuid kahjuks Tarbijakaitseamet selles probleemi ei näe, viidates, et tõenäoliselt peab see tekitama kliendis huvi teenuse vastu.
- Kallim hind võrreldes Elisaga (7,95€)
- Parimat leviala reklaamiva operaatori teenindus ei ole oma ülesannete kõrgusel. Samas ega nad vist seda välja reklaamigi? Sama head või isegi paremat teenindust võite saada isegi Balti Jaama turul. Tihti kiputakse kokkulepetest taganema või neid unustama ning jäetakse lubatud soodustused andmata. Pidev arvel näpuga järje ajamine on väga tüütu.

.

Plussid ja miinused (Tele2)

+ Kõige parem teenindus
+ Hea kõnelevi

- Väikseim lubatud kiirus (1 Mbit/s)
- Ebastabiilne mobiilse internetiteenuse kvaliteet, pidevad katkemised ja pärast katkestust nn “rippuma jäämised”, mis raskendavad ühenduse taasloomist. Kuigi Tele2 reklaamib ennast “iga nädal uus mast”-operaatorina, siis jääb vaid soovida, et need mastid kõik kunagi ka korralikult tööle hakkavad.
- Piiramatu piiratud internet (vajab täpsustamist). Kodulehel jääb ebaselgeks kas nn piiramatu internet ongi piiramatu või on tegemist mõistliku kasutamise piiranguga.
- klienti meelega segadusse ajav hind (5,95 €), mis on ~0,38 € soodsam kui Elisa hind, kuid teenust on täpselt poole võrra vähem.

.

Plussid ja miinused (Eesti Energia)

+ Levib mõnda üksikusse metsamajakesse või maapiirkonda, kuhu mobiilne internet veel ei ulatu. Samas on vaja teenuse kasutamiseks võimsamat elektrivõrku ühendatavat modemit, mistõttu ei kannata netipulkade ja mobiilse interneti kategoorias väga kriitikat.
+ Piiramatu andmeedastusmaht aegade algusest peale.

- Kõige kallim kuutasu (19,05 €).
- Suuremates keskustes on levi puudulik või väga halb, näiteks Tallinnas on suur ülekoormus.
- Eesti Energia teenindus on unustamatu, proovi ja Sa kahetsed iga kord! Eriti tekitab paksu verd tõsiasi, et Kadaka tee esinduses on alati teenindus üliaeglane ja monopolile iseloomulikult jäik.
- Kõik juhendid on üldjuhul koostatud viisil, et Sa nendest kindlasti aru ei saaks. Näiteks kuidas kujuneb elektri hind: päeva- ja öötariif, võrgu- ja taastuvenergia-, ampri-, rohelise energia ja kahetariifse arvesti tasu jne. Seega varu aega ja kannatust. Või siis parem mitte.
- Segane pakettide kirjeldus. Tundub nagu tegemist oleks modemiostupakettidega, mitte teenuspakettidega. Pakutakse erinevaid väljaostmis- ja järelmaksuvõimalusi, kuidas soetada endale hirmkallis modem, millega  pole pärast lepingu lõpetamist midagi peale hakata.
- Interneti lubatud kiirustest pole KÕU kasutajatel aegade algusest peale mingit aimu. Kiirus on see mis on, täna on 300 KB/s, aga kui homme naabrimees arvuti sisse lükkab ja faile alla laadima satub, siis on vähem.

Lisaks pakuvad mõned operaatorid ka WiMAX-tehnoloogial põhinevaid internetiteenuseid, kuid kahjuks ei saa neid võrrelda mobiilse internetiteenuse pakkujatega seetõttu, et neil puudub arvestatav leviala ning kiirused ja hind pole eelpoolmainitutega konkurentsivõimelised.
Sellised “vankumatud tinasõdurid” on näiteks BaltMAX ja Radionet. Ausalt öeldes ei saa artikli autor aru, kes võiksid küll nende kliendid olla, arvestades viimasel ajal hüppelise arengu teinud 3,5G tehnoloogial põhinevaid lahendusi, mis on soodsamaid, kiiremad ja mugavamad. Tõenäoliselt on need inimesed, kes ei ole uuema infoga kursis või ei soovi teenusepakkuja vahetusega tekkivaid võimalikke segadusi.

See ei ole nüüd üleskutse neid ettevõtteid ignoreerida, kuid paneb imestama, millele need ettevõtted loodavad, et ei tegele tootearendusega.